[показать]
http://www.eestinaine.ee/39775
Tekst: Evelin Kivimaa
Fotod: Rene Riisalu
[показать]
Elukaaslased Anne-Mari Alver (30) ja Kadri Põlm (29) saavad kahepeale hakkama kõigega alates raamatute kirjastamisest ja lõpetades autosummuti vahetamiseni. Ainult ühise lapse Kristoferi (4 kuud) saamiseks pidi lesbipaar paluma meessõbra abi.
Naised
on elanud koos ligi neli aastat. Ühise lapse saamisest hakkas esimesena rääkima Kadri. Anne-Marile tundus see mõte algul üsna võõras: et jätke pull, ma ei oska ega suuda pisikese lapsega hakkama saada. Kui aga Kadri jäi endale kindlaks, aitas Anne-Mari tal nende tutvusringkonnast võimalikke isakandidaate otsida, sest kunstviljastamise mõte tundus neile mõlemale võõras.
Kaks meest ütles ära.
Kolmas, sümpaatne heteromees, jäi nõusse.
Eelnevalt leppis Kadri sõbraga kokku, et kui mehetegu tehtud, siis pole kummalgi hiljem lapse osas teisele mingeid nõudmisi.
Kadril olid viljastumiseks sobilikud päevad täpselt välja arvestatud. Üks öö - ja valmis.
Anne-Mari muigab: "Tõsine emalõvi vallutussööst, ühe ringiga. Sellest hetkest, kui laps olemas oli - ma mõtlen embrüona Kadri kõhus - sellest hetkest oli ta meie laps. Kui Kadri oli olnud üheksa päeva rase, siis nägin poes lõpplahedaid beebisussikesi, selliseid rohelisi. Ma teadsin, et maailmas on olemas keegi, kes tahab rohelisi susse. Ostsin ära. Kadri lubas need mulle haaknõelaga tagi külge panna, kui see on valehäire."
Kadri lisab: "Siis ta oleks pidanud neid susse aasta aega kandma. Vaatasin juba, kust ma selle haaknõela saan, sest rasedustest oli negatiivne."
Anne-Mari nendib Kristoferi poole pilku heites: "Ja siin see "negatiivne" meil siin siis on. Rohelised papud on nüüdseks juba väikeseks jäänud."
Järgmine rasedustest näitas juba kaht triipu. Rõõm! Anne-Mari raatsis rõõmukuulutaja minema visata alles siis, kui tester kolm kuud hiljem hallitusega kattuma hakkas.
Ultraheli-naeratus
Kui Kadri läks naistearsti juurde ennast rasedusega arvele võtma, siis küsis arst kaarti täites ka tema elukaaslase andmeid.
- Abielus?
- Vabaabielus.
- Elukaaslase pikkus?
- 170 cm.
Valged kitlid viskasid äsja 186 cm pikkuseks mõõdetud Kadrile pisut üllatunud pilgu. Kadri luges lahkelt üles ka elukaaslase põetud lapsepõlvehaigused. Üks küsimus algas aga otsesõnu nii, et kas teie mehel... ja siis Kadri täpsustas, et tema elukaaslane on hoopis naine.
Meditsiiniõde vaatas korraks kabinetiukse taha, mõõtis pilguga seal ootavat Anne-Marit - selge. Arst võttis puhta kaardi ja alustas uuesti täitmist.
Nagu peatsed lapsevanemad ikka, käisid naised Kadri viienda raseduskuu ajal koos ultrahelis. Pärast särasid kogu maailmale, et neil on maailma kõige ilusam laps - ja ta vist isegi naeratas! Tuttav kolme lapse ema mühatas seepeale, et äkki laps siis ka juba jooksis-hüppas ja ütles mamma.
Perekooli nad ei jõudnud, sest Kadri tahtis sinna minna koos elukaaslasega. Ent telefonitsi öeldi, et ei mingeid kaasasid, meie rühmas on naised omavahel.
Alles hiljem kuulsid nad perekoolist, kuhu rase võib kaasa võtta mehe, ema või ükskõik millise tugiisiku, kellega koos ta kavatseb sünnitama minna. Ent siis oli Kadril sünnituse tähtaeg juba nii lähedal, et perekoolis jäigi käimata.
Kumb lesbipaarist on mees?
Anne-Mari on rohkem siidikäpp, ehitamised-autoremondid on Kadri hooleks. Mis EI OLE vastus küsimusele, mida lesbipaar on sageli kuulnud, et kumb teist siis mees on? Naised ju mõlemad, Kadri hingelisem ja emotsionaalsemgi kui Anne-Mari.
Rasedana tabas Kadrit pesaehitamise-tuhin. Juba varem oli naistel saanud Tallinna-elust villand ja nad ostsid uueks koduks esmalt ühe Harjumaa mõisa kõrvalhoone ning hiljuti ka tühjana seisnud mõisamaja. Neli aastat ehitusalal töötanud Kadri lootis lõpetada kõrvalhoones kapitaalremondi enne lapse sündi. Ta õppis raamatu järgi isegi kaminat laduma, keerates kaart vormides kivi kivi peale, ilma tsementi kasutamata. Kreeka-reisil jäi Kadri Olümpose staadioni väravakaart vaatama ja näitas Anne-Marile: näe, täpselt samamoodi laotud kui meie kamin.
Ent Kadri suureks paisunud kõht seadis redelitel ronimisele oma piirid, ja nii pole remont veel kaugeltki lõppenud.
Autot parandas Kadri viimati kaheksandal raseduskuul. Auto tuli tungrauaga üles tõsta, et Kadri oma suure kõhuga selle alla mahuks.
Kui nad olid äsja tutvunud, siis Anne-Marit häiris, et helekollases kampsikus Kadri viskas end streikiva auto alla porisele maapinnale pikali. Anne-Mari protestib: "Minu meelest ei ole naisterahva koht selili auto all, no lihtsalt ei ole! Õpetasin Kadrile, et kui auto jääb keset teed seisma, siis kõigepealt kõnni käed puusas ja ole tibi. Hääleta möödasõitvaid autosid, ja kui mehed poole tunni jooksul viga ära ei paranda, alles siis mine ise remontima."
Kuna Kadri sõitis vana autoga, juhtus edaspidigi oma paarkümmend korda, et auto jäi äkki keset teed seisma. Ükskord tegigi selle korda asjalik mees, aga muidu lõppes tibitsemine Kadril ikka nii, et ta pani auto ise käima. Nii et Anne-Mari paigutas leppinult auto pagasnikusse alusmati, et Kadri selg remontides ikka puhtaks jääks.
Ühtaegu beebiootusega oli aga varem mitmeid ameteid pidanud Kadril ning ajakirjanikuna töötanud Anne-Maril põhiline töö oma kirjastuse Kentaur arendamine. Koos hea sõbratari ja kujundaja Lea Sõmeriga loodi see mullu märtsikuus. Ennatliku järelduse ennetamiseks olgu öeldud, et Lea on mehenaine ja 12aastase lapse ema.
Väikeses kirjastuses ei olnud võimalik tööst kõrvale tõmbuda: viimaseid päevi rasedana pildistas Kadri kaanefoto joogiraamatule. Kuna sünnitus kestis 32 tundi, aga trükikoja tähtaeg lähenes, luges Anne-Mari palatis sama raamatu trükipoognatele korrektuuri.
Hiljem vastilmunud raamatu "Särav kuld klaasis" esitlusel oli seega igati asjaline ka ka tollal kolmenädalane Kristofer, samalaadne kikilipsuga ülikond seljas nagu raamatu baarmenist autoril.
Suhete kaleidoskoop
Nii Kadri kui Anne-Mari ema tundsid pärast Kristoferi sündi vanaemaks-saamise rõõmu. Ka Anne-Mari üle 90aastane vanaema ütles uhkel toonil, et oh sa tont, ega vanavanaemaks ei saa mitte kõik naised.
Mõlemad teavad Anne-Mari naistearmastusest sestpeale, kui 17aastane tüdruk sellest ise aru sai. "Ema on olnud läbi aegade mulle kõige paremaks sõbraks. Kihvt, tark, südamlik, soe naine. Vanaema resümee pärast minu pika ja natuke kohmaka jutu ärakuulamist oli, et issand, aga siis sa ei hakka kunagi armastuse ega raha pärast ühestki mehest sõltuma. Hästi armas," sõnab Anne-Mari. Paljud Kristoferi mütsid ja sokid ongi just vanavanaema kootud.
Kui Kadri avastas endas 15aastaselt lesbilised jooned, siis ta ehmus - ja abiellus. Vanemate eriloaga. "Sel ajal lesbilisust eriti ei pooldatud, nii püüdsin abielludes olukorda lahendada. Naised meeldisid ikkagi. 18aastasena sain aru, et enese eest ei põgene, ja siis lahutasin," selgitab Kadri.
Ükskord vanade asjade ülesotsimise tuhinas otsis Anne-Mari üles ka Kadri eksabikaasa ja leppis neile telefonitsi kohtingu kokku. Kadri imestab: "Sain mehega kokku ja mõtlesin, et mis kurat ma temas küll enne nägin."
Kadri suhete üleslugemisest piisab ühe käe sõrmedest: viis, ei rohkem ega vähem.
"Kaks naiste ja kolm meestega," täpsustab Kadri.
"Kolm?" imestab Anne-Mari.
"Jah, sest ma pean suhteks ka seda, et tibu sündis. Armastanud olen ainult üks kord,"" ütleb Kadri. Paitades pilguga Anne-Marit, kes rahulolevalt naerdes kõrvarõngaid tilistab.
Anne-Mari elu enne Kadrit oli nagu kaleidoskoop: pöörad natuke ja ees on täiesti uus pilt. "Hakkasin 15aastaselt sarvi maha jooksma ja 20aastaselt arvasin, et olen nagu põhjapõder, need kasvavad aina suuremaks ja haralisemaks. Nooremana arvasin, et ma olen rohkem hetero, vahepeal pidasin end rohkem lesbiks. Ilmselt ma olen siis biseksuaalne. Tegelikult määrab ju armastus, mitte seks. Ma lihtsalt ei oska poolt inimkonnast välistada."
Peret luuakse nagu firmat
Pere loomine on Anne-Mari meelest küllalt sarnane firma asutamisega: mõlemad eeldavad läbimõtlemist, plaani, otsust ja siis samm-sammult otsuse ellu viimist. Tunne võib ju jääda ka lihtsalt tundeks: käid mõnda aega armununa ringi, kirjutad paar sonetti ja siis läheb see vaikselt üle.
Anne-Mari usub, et võiks ühtviisi õnnelikult koos elada nii armastatud naise kui mehega. Ent läks nii, et kui ta 4. juulil 2000 võttis Toompea platvormi laial müüriäärel päikest, jäi teda silmitsema Kadri, mitte mõni mees. Kui Anne-Mari juhtus kuus tundi kestnud vestluse käigus mainima, et tal on kolimiseks kaste vaja, siis oli Kadri järgmisel õhtul platsis, koos auto ja kastivirnaga.
Naisi ühendab matkamistuhin: sageli võtsid nad pärast tööpäeva auto ja sõitsid kuskile metsa, telkisid ja tegid lõket. Ühel talvisel õhtul, kui külma oli miinus 15 kraadi, aga kange matkaisu ei andnud rahu, püstitasid nad telgi keset magamistuba ja tegid akna pärani lahti. Lesisid siis kõhuli telgisuus, teetassid käes, ja rääkisid metsasoleku-jutte.
Mõlemad on ka ise raamatuid kirjutanud. Anne-Mari intervjueeris mitmeid Eesti naistapjaid, mille põhjal valmis dokumentaalraamat "Vägivalla tütred". Lisaks on ta kaasautor raamatul "Büroo - kontor või kummut", kust leiab infot tööalasest suhtlemisest kuni kontori feng shuini.
Tehnikumis agronoomiks õppinud Kadri avaldab peagi raamatu bioenergeetilisest põllumajandusest. Tema koostas ka "Väikese unesümbolite leksikoni", mis põhineb peamiselt Jungi ja Freudi analüütilistele seletustele. Vasturääkivuste korral otsis Kadri abi vanast kolletanud lehtedega unenäoraamatust.
Naiste ühine unistus on võtta kordki osa Pariisi-Dakari kõrberallist, et end juhi ja kaardilugejana tõsiselt proovile panna.
Sõjaväeline kogemus on samuti mõlemal: Anne-Mari õppis aasta aega sisekaitseakadeemias ja tegi laigulistes vormiriietes trenni. Kadrile toodi 18. sünnipäeval koju sõjaväekutse, kus perekonnanime kõrval oli mustvalgel kirjas ka eesnimi Kadri. "Võtsin selle kaasa ja ütlesin, et ise te kutsusite, siin ma nüüd olen," muigab Kadri. Kaitseväes oli ta kokku neli aastat: aasta ajateenijana ning seejärel kolm aastat palgalisena.
Mida lesbipaar teha ei saa?
Sõjaväes oli Kadri oma väeosas ainuke naine rohkem kui 60 mehe seas ja nii tulid mehed riburada mesijuttu ajama. Kõigile seletas ta otse, et te olete küll head sõbrad ja teenistuskaaslased, aga minule meeldivad naised. Ja korras, jutt lõppenud, sõprus alles.
Tööalases tegevuses pole Anne-Mari ega Kadri märganud, et nende seksuaalsed kalduvused kedagi häiriks. Ei ole ju vahet, kellega raamatu käsikirja toimetav inimene koos elab.
Päriselt pole nad siiski pääsenud ebameeldivatest märkustest, kuigi need on harvad. Enne emaks saamist jäi Kadri rahumeelseks, kui keegi tema lesbilisuse kohta midagi halvustavat torkas. Pärast lapse sündi avastas ta aga endas uue külje: "Kui üle küla karjuti homo, siis mulle tundus, et see on minu suhtes agressiivne," ütleb Kadri.
Eesti seaduste kohaselt pole samast soost paaril võimalik abielluda ega lapsendada. Abiellumine oleks Kadri meelest oluline siis, kui nad saavad veel ühiseid lapsi. "Tahaksin, et oleksime kõik ühe perekonnanimega. Muus osas ei ole abiellumine oluline, meil on suhe niikuinii," ütleb Kadri. Anne-Mari abielluks temaga meeleldi, sest see oleks lahe ja romantiline pidu.
Kooselu majandusliku poole korraldamiseks vormistasid ostetud kinnisvara kaasomandisse: 50/50. Anne-Mari ütleb: "Nii on kõige ausam. Oleks kurb, kui ühel meist oleks kas või hingepõhjas selline tunne, et kui me peaks lahku minema, siis võib ta jääda tühjade taskutega."
Mõne vanemateta lapse adopteeriksid Anne-Mari ja Kadri heameelega ning suudaksid seda ka majanduslikult: oma kirjastus annab piisava sissetuleku, elamiseks on terve mõis. Isegi koer on, kaukaasia lambakoer Lessa, kes muuseas oskab hiiri püüda.
Anne-Mari sõnab: "Taipasime, et saaksime lapsendada ainult sel juhul, kui emb-kumb meist valetaks ametnikele suud-silmad täis. Et ta on üksik, tubli, edukas, töökas naine. Aga kui läheksime koos, siis ei võetaks meid jutule. Kui kunagi ühiskond muutub, siis heameelega lapsendame."
Anne-Mari ja Kadri möönavad, et mõnes üksikus asjas ei suuda kaks ema siiski pojale isa asendada. "Paratamatult on palju meesteasju, aga meil on ka hulk häid sõpru, kes tulevad appi," ütleb Kadri. "Näiteks ma olen koolilastele pidanud seksuaalkasvatuse loenguid ning võin kuskil klassi ees heietada, millal algavad märjad unenäod. Aga millegipärast usun, et oma poeg ei taha seda minu käest kuulda. See peaks olema kas isa või väga hea sõber, kes neist asjust räägib."
Lapsesaamine = kõrvalhüpe
Kadri kavatseb kindlasti veel ühe lapse ilmale tuua ning ka Anne-Mari tahaks ise sünnitada - kunagi. "Sellega on nii palju komplikatsioone," ohkab Anne-Mari. "Ma pean oma sisemiste seinte vahelt välja ronima, aga ma ei tea, kas ma oskan ja julgen. Kuna ma ei poolda kunstlikku viljastamist, sest lapsi saab ka märksa looduslikumal teel kui arsti kabinetis, siis tähendaks lapse saamine üht väikest kõrvalehüpet. Nii heale ajastusele nagu Kadri ma ei looda."
Kadri lubab: "Ma arvestan sulle õiged päevad välja."
Anne-Mari seletab: "Ei, ma olen lihtsalt aeglasem tüüp. Mul käiks selle juurde flirtimine ja suhe. Kõike tuleb teha armastusega, nii käsikirja toimetada kui last teha. Viimast ka armastusega selle vastu, kellega last tehakse. Viimastel aastatel ei ole mul olnud aega kedagi peale Kadri armastada. Olen mõelnud, et kui ma leian korraga aega ja sobiva mehe, siis... Ma võin meest ka hiljem armastada, kui ta on nõus minu tingimustega, et me ei ole teineteisele midagi võlgu ja nii edasi."
Kadri kuulab rahumeelselt Anne-Mari plaane ja tähendab: "Ma usun, et tal jätkub ka siis armastust minu ja Kristoferi jaoks. Need on erinevad tasandid."
[показать]